Kõik ühest kohast!
kaev

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Kuigi paljud inimesed arvavad, et erakaevu vesi on puhtam kui ühisveevärgi kaudu saadav vesi, ei ole see nii iseenesest mõistetav. Nii nagu pole olemas tasuta lõunaid, ei ole ka oma kaevu puhas vesi ilma hoolitsuseta garanteeritud.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisneri sõnul tuleks erakaevude, eeskätt salvkaevude kasutamisse suhtuda ettevaatlikult, kirjutab Nädaline. «Esiteks on salvkaevud kõikvõimalike saasteainete suhtes äärmiselt kaitsetud, sest kõik, mis maapinnal või maapinna ülemises kihis veega liigub, satub kergesti ka kaevu,» ütles ta. Teiseks tuleks olla äärmiselt ettevaatlik, kui salvkaevude läheduses, näiteks pestakse autot, kasutatakse taimekaitsevahendeid, väetist, juhitakse saastunud vett pinnasesse vms, sest selliste tegevuste tõttu satub väga suure tõenäosusega ka midagi kaevuvette.
«Üsna tõenäoliselt on vesi turvaline ja ka joogiks kõlbulik siis, kui salvkaevu läheduses ei ole potentsiaalseid reostusallikaid nagu laudad, sõnnikuhoidlad, kompostihunnikud, parkimisalad, autopesulad jm. Selline puhas ja puutumatu ala võiks moodustada kaevu ümber mõned kümned meetrid,» rääkis Reisner. Puurkaevud on Reisneri sõnul reostuse eest pisut rohkem kaitstud kui salvkaevud, kuid nendegi osas, eeskätt väiksema sügavusega puurkaevude korral tuleks lähtuda samadest põhimõtetest.
Salvkaevude veekvaliteedile konkreetseid nõudeid pole ning lähtutakse põhimõttest, et looduslik vesi ongi looduses selline, nagu ta on.Reovett loodusesse juhtida ei tohi

«Täna kehtiva korra kohaselt ei tohi puhastamata reovett mitte kusagil loodusesse juhtida,» selgitas Reisner. «Seda võib teha ainult hajaasustusega alal, kus ei ole moodustatud reoveekogumisala ning ainult sel juhul, kui see reovesi enne loodusesse juhtimist puhastatakse.»

Kuna inimesed kasutavad oma igapäevaelus väga palju mitmesuguseid kemikaale nagu pesuvahendid, šampoonid, kosmeetika, parfüümid, ravimid jm, vajab reovesi kindlasti puhastamist ja selliste ohtlike ainete kõrvaldamist, enne kui see loodusesse sattub.

Kuigi loodusesse jõuavad need ained Reisneri sõnul tavaliselt väga väikeses koguses, on nende ainete üheks omaduseks kuhjuda näiteks veekogu põhja, taimedesse, kaladesse või loomadesse, sest veekogu taimestik ja loomastik on kogu aeg nende saasteainete mõju all, isegi siis, kui neid on vees vähe.

Pikemalt loe ajalehest Nädaline

Allikas: Tarbija24