Kõik ühest kohast!

Õige pea on käes üle-eestiline talgupäev. 2. mail toimuvate talgutega saab alguse heakorrakuu ja on õige aeg hakata Muldpihta muru ja lillepeenarde rajamise-, rekultiveerimise- ning teiste haljastustöödega. Tallinna Vesi pakub sel puhul kogu maikuu jooksul kõigile soovijatele tasuta haljastusmulda.

Haljastusmuld on kõrge toiteväärtusega muld, mida saadakse reoveesette töötlemisel. Muld on suurepärane abimees muru ning lillepeenarde rajamisel, rekultiveerimisel ning paljude teiste haljastustööde puhul.

Kuidas haljastusmulda tehakse ja kasutatakse?

Reovee tehnoloogilise puhastusprotsessi käigus  

Allikas: Delfi

 

21. aprillist kuni 25. aprillini tehti teetöid Tallinnas Tartu maanteel Sossi mäe piirkonnas. 

25. aprillist kuni 1. maini teostatakse samal lõigul öösiti freesimistöid ning liiklus suunatakse ühele sõidutee äärele. Päevaseks ajaks avatakse liiklus mõlemas suunas, kuid vajadusel rakendatakse sõidukiiruse piiranguid.

1. maist kuni 10. maini teostatakse Tartu maanteel Sossi mäel asfalteerimistöid ning siis on ööpäevaselt suletud pool sõiduteest ning mõlema suuna liiklus suunatakse ühele sõidutee äärele ja liiklus toimub kummaski suunas ühel sõidurajal.

Alates 4. maist kuni 31. augustini suletakse

Allikas: Delfi

Olulisi muudatusi võrreldes harjumuspärase liikluskorraldusega oodata ei ole, küll aga jääb mõnel tuttaval teelõigul piirkiirus 110 km/h tõstmata või keelatakse 110 km/h piirkiiruse võimaldamiseks mõned vasakpöörded.

Laias laastus jätkub senine süsteem – 2+2 teedel on piirkiirus 110 km/h, 1+1 teedel piirkiirust ei tõsteta.

Lisanduvad Haljala ja Luige lõigud, kus piirkiirust tõstetakse.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Jaan Tarmak kinnitas, et

Allikas: Postimees.ee

Vaida silla ehitamisega valusalt vastu näppe saanud maanteeamet vahetab mädanevad puitosad terase ja betooni vastu.

OÜ Järelpinge Inseneribüroo edastas maanteeametile silla ekspertiisi koos võimalike remondivalikutega. Selle põhjal tegi maanteeamet otsuse.

Põhja regiooni sillainsener Kalmer Helgand ütles, et lähtuti maksumusest, ehitustöö kestvusest ja silla tulevastest hooldekuludest.

«Seetõttu valisime Vaida jalg- ja jalarattatee viadukti remondiprojekti kasuks, mille alusel asendatakse liimpuidust peakandurid terasest kandjatega, puidust põiktalad ning puidust katte asemel rajatakse betoonist kate,» lisas Helgand.

Sisuliselt ei jää konkursil «Eesti Parim Puitehitis 2008» liimpuidu parima kasutuse eest eriauhinna võitnud viadukti puitosast midagi järgi. Tuleb betoonist kattega terassild.

Hange viadukti remonttööde teostaja leidmiseks

Allikas: Postimees

Maanteeamet kuulutab sel aastal välja Eestis esmakordselt 2+1 teelõikude projekteerimise ning ehitamise hanked. Ehitusuudised.ee toimetus uuris, millise riigi kogemusest amet uute teelõikude rajamisel lähtub ning milliste riikide standarditega soovitab projekteerijatel ja ehitajatel tutvuda.

Küsimustele vastas Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm.

2+1 tee on laialdaselt kasutusel küll Skandinaavias, ent Eestis varasemalt mitte. Milliste riikide juhistest lähtub Maanteeamet 2+1 teede projekteerimisel ja ehitamisel Eestis?

Maanteeamet lähtub 2+1 teede kavandamisel

Allikas: Ehitusuudised.ee

Eesti võtab Rootsi eeskujul kasutusele 2+1 lahendusega möödasõidualad, mis peaksid suuri liiklusõnnetusi oluliselt asfalt-maantee-nordecon-paldiski-maantee-teeremont-uus-tee-70053353vähendama ja liikluskultuuri parandama.

Statistika kohaselt on Eestis liiklussurmade peamine põhjus kokkupõrge vastutuleva autoga, sageli just möödasõidul. Tallinna-Pärnu maanteel on selliseid õnnetusi selle aasta jooksul juhtunud juba kaks.

Selliste õnnetuste vältimisel on

Allikas: Eesti Päevaleht

 

Peab üldse ütlema, et Euroopa liit (EL) teedega eraldi ei tegele ja seetõttu EL seda väga ei reguleeri, sealhulgas teede ehitust. Minu suund olles ELi transpordivolinika oli, nii ka jääks. Tõsi liiklus on suurenenud, ja prioriteet on ohutus. Kuid ELis vaadatakse taristut suurema pildina ja võetakse ühe tervikuna, arvestades ohutust ja  liikluskorraldust. Tähelepanu on uute tehnoloogiate arengutel, teadusuuringutel. Kindlasti on võimalik ka nüüd uue 7 aasta struktuurfondide rahastuse raamistiku sees selleks kõigeks ka toetust saada,” rääkis Kallas.

Kallase sõnu panustataksegi Euroopas teadusuuringutele, et viia alla kulusid. “Millega tegelesime palju minu ajal ja tegeletakse ka praegu, on intelligentne transpordi süsteemidega – igasugune IT lahendused seotud teedega. Seal on mõiste smart roads, mis tagab ohutuma ja sujuvama liikluse. Siin on kindlasti sooduspinnas

Allikas: Ehitusuudised.ee

Suur oli Viljandi linnajuhtide üllatus, kui raekoja akna all asuvasse parki alles sügisel kividest laotud kõnniteed märtsi algul lainetama hakkasid. Pärast paaripäevast uurimist sai aga selgeks, et teha pole selle vastu midagi. Vähemalt mitte esialgu.

«Otsus on praegu mitte midagi teha. Lihtsalt oodata ja vaadata, kuidas kõnniteed temperatuuri kasvades käituvad,» teatas abilinnapea Malle Vahtra pärast seda, kui oli paari päeva jooksul kõnniteede üle aru pidanud oma alluvate, parkide ehitaja ning eksperdiks palutud projekteerijaga.

Osaühingu Reaalprojekt projekteerija Mikk Reier vaatas esmaspäeval nimetatud kõnniteed üle ja soovitas need vähemalt mai keskpaigani jätta selliseks, nagu need on.

«Tormakaid otsuseid ma ei soovita. Selliseid juhtumeid, kus

Allikas: Sakala

Euroopa teedel on suur väljakutse mürataseme vähendamine kiirteedel. Taanis on testimisel AR-150309972lahendus, kus tee on kaetud innovaatilise materjaliga, mis summutab rehvimüra märgatavalt, vahendab Euronews.

Belgia teadlase Luc Gouberti sõnul on võimalik teekatte materjalidega vähendada tuntavalt maantee mürataset.

“Meil on olemas kolm parameetrit – tekstuur, imendumine ja elastsus – viimast aga ei ole suuremal määral veel laialdaselt kasutatud,” ütles Goubert.

Euroopa uurimisprojektis töötati välja elastne teekattematerjal, mis

Allikas: Ehitusuudised.ee

Tartu ülikooli teaduri Riina Vahti doktoritööst selgub, et Ida-Virumaa põlevkivikaevanduste tegevus on aja jooksul suurendanud oluliselt Pühajõe vooluhulka. Ent näiteks Purtse jõe üks parempoolsetest lisajõgedest, Kohtla jõgi, on seetõttu osaliselt hoopiski kadunud.

Lisaks veereostusele, võib maavarade kaevandamine avaldada olulist mõju jõgede hüdroloogilisele režiimile ja vooluhulgale. Võrreldes veereostusega on see märksa vähem uuritud valdkond.

Riina Vaht uuris hiljuti kaitstud doktoritöös põlevkivi kaevandamise pikaajalisi mõjusid Pühajõele, Purtse jõele ning selle lisajõgedele, mille valglad kattuvad osaliselt Ida-Virumaa kaevanduspiirkonnaga.

Kohtla jõgi on hääbunud

Riina Vaht ütles, et näiteks suur Purtse jõgi ja Pühajõgi saavad eluks vajaliku vee endiselt kätte. Kuid

Allikas: Novaator.err.ee